Teenused
Vaatamisväärsused ja vaba aeg Warangu Mõisa läheduses
Järva - Jaani Vanatehnika varjupaik ja muuseumide keskus
Vanatehnika varjupaik on üks osa Järva-Jaani muuseumide keskusest, mida haldab Järva-Jaani Tuletõrje Selts. Vanatehnika varjupaiga loomise eesmärgiks oli nõukogude perioodil meie teedel liikunud, nii endise NSV Liidu kui ka teiste riikide tehastes valminud sõidukite, samuti endisaegse põllutehnika ja teetöömasinate ning kõikvõimaliku tuletõrjetehnika koondamine huvilistele vaatamiseks.
Emumägi
Emumägi on Pandivere kõrgustiku ja kogu Põhja-Eesti kõrgeim tipp, ulatudes 166 meetrit üle merepinna. Emumäe piirkonnas on kaks kaitseala – 536 hektari suurune Emumäe maastikukaitseala, mis on loodud Emumäe piirkonna ilmeka liustikutekkelise pinnavormi kaitseks ning ca 2 hektari suurune Emumäe park kaitsealuste põlispuudega. Emumäe jalamil asuv Emumäe küla on 770. aastat vana – seda kohanime mainiti esmakordselt Taani hindamisraamatus aastal 1241. Emumäe looduspargis on mitmeid vaatamisväärsusi, millest kõige tuntum on Emumäe vaatetorn. Torni läheduses on mitu puhkemajakest ja onni ning lõkkekohad. Emumäe looduspargis saab korraldada 2-6 kilomeetri pikkuseid jalutuskäike või matku
Kiltsi kaardiloss
Kiltsi loss avatud ainult etteregistreerimisega gruppidele.
Üksikisikutel on Kiltsi lossi võimalik külastada külastusmängu “Unustatud mõisad” raames 12.-13. juulil, 26.-27. juulil ja 9. augustil 2025.
Loss püstitati keskaegse XIV-XV sajandist pärineva vasall-linnuse varemeile. Kuigi Kiltsis oli väike, ilma sisehoovita linnus, oli tema XVI sajandi sõjaliste sündmustega märkimisväärne. Suurim kokkupõrge toimus siin Liivi sõja ajal 1558. aasta talvel Liivi ordu ja Vene väesalkade vahel.
Vao Tornlinnuse muuseum
Lääne-Virumaa ainulaadseimaid ehitisi, 14. sajandi II poolest pärinev Vao tornlinnus asub hästi säilinud mõisaansambli keskel.
Kunagine vasalli eluase on ehitatud kohalikust paekivist. Nelja korrust ühendavad järsud kivitrepid. Keskaegse danskeri (käimla), lavatooriumi (kätepesuniši) ja kabeli kõrval on huvipakkuvad kunstnike Tuuli Puhveli ja Anne Ehasalu vitraažid. Muuseumi väljapanek tutvustab Vao mõisa ja küla ning viimaste mõisaomanike von Rennenkampffide perekonna ajalugu.
Väike - Maarja muuseum
Väike-Maarja muuseum asub Väike-Maarja keskuses endises kihelkonnakooli hoones, mis ehitati 19.sajandi. Muuseum annab ainulaadse ülevaate Eesti ühe edukaima kolhoosi käekäigust alates tema rajamisest Nõukogude okupatsiooni algusaastail kuni lagunemiseni 1993. aastal. Teise osa väljapanekust moodustab Väike-Maarja aleviku ja lähiümbruse rikkalik kultuurilugu 19. sajandi viimasest veerandist kuni II maailmasõjani. Muuseumis asub kohalik turismiinfopunkt.
Avatud: 1. mai – 30. sept. T – L 10-170 1. okt. – 30. apr. E – R 10-17, teistel aegadel kokkuleppel
Äntu Looduse õpperada
Äntu maastikukaitsealal paiknev u 10 km pikkune looduse õpperada on vahelduva maastiku ja rikka loodusega. Rada kulgeb läbi eri metsatüüpide ja järsunõlvalisel Punamäe oosil, kus asus Lõuna-Virumaa suurim linnus Agelinde. Matkaraja äärde jäävad seitse eriilmelist väikejärve: Sinijärv, Vahe- ehk Roheline järv, Valgejärv, Linaleo järv, Mäetaguse järv, Kaanjärv ja Umbjärv – selle kandi tõelised pärlid. Nii rohekassiniseid ja selgeveelisi järvi ei kohta kusagil mujal Baltimaades.
Rada on tähistatud suunaviitadega ja varustatud infotahvlitega.
Kilplaste Koda
Kilplaste teemapark asub Järvamaal Järva vallas Müüsleri külas.
Oleme kilplaste muistenditega seotud absurdihuumoril põhinev teemapark, mille tegevus on suunatud nii puhke- kui ärireisijate vaba aja veetmisele ja neile mitmekülgsete teenuste pakkumisele. Meie juures on ühtmoodi põnev nii täiskasvanutel kui lastel. Tegevused peamajas Kilplaste Kojas, pargis ja Nõukojas.
ärva-Jaani Tuletõrjemuuseum
Muuseum avatakse eelneval kokkuleppel.
Muuseum asub Järva-Jaanis Pikk tn. 52, mis on endine pritsikuur. Ehitatud on see aga kunagisele kirikumõisa hobusetalli vundamendile ning valmis sai 1934. aastal. Muuseum avati 1999. aastal Järva-Jaani Tuletõrje 100. aastase juubelipidustuste aegu. Muuseumis võib näha vana protokollide raamatut, milles 1899. aastast asutajaliikmete allkirjad, 44 aastat kadunud olnud vana tuletõrjeühingu lippu, uut juubelilippu, hulgaliselt fotosid, medaleid ja diplomeid.
Norra Allikajärv
Nime sai paikkond endiste mõisnike Knorringute järgi. Norra mõisa ehitanud perekond rajas peahoone ümber pargi, mille tegi väga eriliseks kanalite süsteem, kaunid kaarsillad üle kanalite ja paviljonid saarekestel. Allikast ära voolav vesi pani tööle veski. 1936. Aastal korraldatud mõõtmistel üllatas Norra allikas tulemusega, lastes välja voolata 360 liitrit sekundis ehk siis piltlikult 36 ämbritäit vett ühes sekundis! Pärast 1972. aastal tehtud maaparandustöid jäid allikad oluliselt veevaestemaks. Puhastatud allikajärve põhjast paistab läbi selge vee „paepõrand“, mille lohkudest vesi välja uhab.